>>> ,  



 

 

Arvutite ja interneti kasutamine eesti elanike hulgas

 

Tallinna Poltehnikum

ARVUTITE JA INTERNETI KASUTAMINE EESTI ELANIKE HULGAS

Koostaja: Andrei Kbar

PA-96

Tallinn, 1998


SISUKORD:
Lhikokkuvte
Sissejuhatus
I Metoodika kirjeldus

II Tulemused

2.1. Arvuti kasutamine ldse

2.1.1. leldine kasutamine
2.1.2. Arvuti kasutusaktiivsus
2.1.3. Arvuti kasutusaeg
2.1.4. Arvuti kasutuskoht
2.1.5. Arvuti mittekasutajad

2.2 Peamise arvuti omadused ja olemasolu kodus

2.2.1. Peamise arvuti kvaliteet
2.2.2. Arvuti kodus

2.3. Arvuti kasutamisphjused

2.3.1. Tegevused arvuti kasutamisel
2.3.2. Interneti kasutamine
2.3.3. E-maili kasutamine

4. Mrksnade teadmine
5. Hoiakud ja hirmud arvuti kasutamisel

LHIKOKKUVTE

Lhtuvalt Balti meediateabe AS poolt lbiviidud esinduslikust uuringust
Eesti 15-74aastaste elanike hulgas on kolmandik (33%) Eesti elanikke kasutanud kunagi oma elus arvutit.

15-19aastastest on arvutit kasutanud kolm neljandikku. Samas nende vanematest on seda teinud ainult iga viies ehk le kolme korra vhem.
Pevas kasutab arvutit keskmiselt 116 tuhat inimest ehk 10,5% 15-
74aastastest Eesti elanikest ja nad veedavad arvuti ees ligi kolm tundi.

Arvuti suurkasutajaid - inimesi, kes kasutavad arvutit viiel vi enamal peval ndalas, on Eestis 108 tuhat ning neid saab iseloomustada jrgmiste tunnustega 20-49aastased, krgharidusega ja heal jrjel olevad inimesed.

Endiselt on peamiseks arvuti kasutuskohaks oma tkoht, millele jrgneb kool ja kodu. Kllatki thtis on ka arvuti kasutamiskohana sprade ja tuttavate kodu. Mrkimist vrib kooli osathtsus arvuti kasutuskohana vaesemate ja maa-elanike hulgas.

Arvuti mittekasutajatest plaanib 13% jrgmise 12 kuu jooksul arvutit kasutama hakata, mis vib suurendada arvuti kasutajate arvu veerandi vrra.
Arvuti kasutamise vimalus kodus on 11% inimestest, neist alla poole on seda ka teinud. Jrgmise 12 kuu jooksul plaanib 7% inmestest kas ise vi keegi pereliikmetest osta arvutit.

Peamiseks phjuseks, miks arvutit kasutatakse on tekstittlusprogrammide kasutamine, millele jrgnevad arvutimngude mngimine. 69 tuhat ehk 6% Eesti 15-74aastast elanikku on kasutanud viimase kuue kuu jooksul internetti. Ainult 1% elanikest on kodus interneti hendusega arvuti. Mrkimist vrib, et Eesti interneti kasutajate hulgas sarnaneb naiste osakaal (38%) USA ja Suurbritannia vastavale nitajale.
Samas on internet siiski paljuski nooremate inimeste prusmaa - 89% Eesti interneti kasutajatest on vanuses 15-39 aastat. Peamiseks interneti kasutamise phjuseks oli informatsiooni otsimine.

E-maili suurt potentsiaali on mrkinud mitmed uurijad. Eestis on saanud vi saatnud e-maili 5% elanikest.

Teemaga seotud mrksnadest teatakse kige paremini sna "Internet", millest enne intervjuud oli kuulnud 74% kigist vastajatest.

Erinevatest videtest, millega mdeti erinevaid hoiakuid ja hirme, mis vastajatel arvutite ja nendega suhtlemise kohta on, plvis kige suurema ksmeele internetipunktide idee (81% nus ideega). 73% vastajatest nustus sellega, et arvuti jb tnu oma hinnale rikkamate inimeste prusmaaks. Vrdselt 62% oli nus videtega "Mul ei ole mingit kartust arvuti kasutamisel" (ei olnud nus 16%) ja "Arvuti peaks olema peamiselt selleks, et teha tasju" (ei olnud nus 30%). Kige viksem oli nustujate ja mittenustujate osakaal mnevrra provotseeriva vite, et internetiga samavrse info saab ktte ka raamatute ja ajakirjanduse vahendusel (46% nus ja 34% ei olnud nus).

SISSEJUHATUS

Ajavahemikul 13.- 19. veebruar 1997 viis Balti Meediateabe AS - Baltic
Media Facts EMORi Omnibuss-uuringu raames lbi uuringu "Arvutite ja interneti kasutamisest Eesti elanike hulgas".

Antud uuring on plaanitud alustama laiemat samateemalist uuringuprojekti. Arvutid ja nendega seotud tooted ja teenused on viimase aastakmne jooksul olnud ks enim arenenud majandusharu. Areng on olnud mrkimisvrne nii majandusharu rahalises vrtuses kui ka riistvara ja tarkvara leldise arengu ning kasutajate seisukohalt. Eestile ei kuulu kll selles arengus juhtpositsioon, kuid uhkusega vime tunnistada, et
Eesti ei srgi ka kogu lejnud maailma sabas vaid prib julgelt infomaailma 'suurte' hulka. Viimasel ajal palju jutuks olnud "Tiigrihppe" projekt on mitmeidki huvirhmi Eestis sundinud tsisemalt analsima hetkeolukorda, et mista, milliselt platvormilt me arenema hakkame vi igemini, milline on hetkeseis protsessi puhul, mis toimub otsustajatest sltumatult, ja kuivrd ning mis suunas oleks neid 'hppajaid' vaja suunata. Antud uuringu esmane eesmrk ongi anda lbilige veebruaris 1997
Eesti hiskonnas eksisteerinud olukorrast arvutite kasutamisest, omamisest, tarbimisest ning vimalike hirmude ja ohtude selgitamine 'teise kirjaoskuse' suhtes.

Uuring viidi lbi Eesti Rahvusraamatukogu finantsilisel toel (UNDP
Eesti projekt). Vimaldamaks hiskonnale oluliste andmete laialdasemat kasutamist ja eneseanalsi teostamist, siis on antud uuring lisaks paberkujul tisaruandele ja lhikokkuvttele leitav ka Interneti kodulehekljelt http://www.bmf.ee/internet.html . Uuringu tulemuste omandiigus kuulub Balti Meediateabe ASile.

Aruande esimeses osas on toodud metoodika kirjeldus, teises osas on esitatud uuringu tulemused nii graafiliselt kui ka kommenteeritult.
Paberaruande lisas on esitatud ksimustik (nii eesti kui ka vene keeles) ja tabelaruanne.

METOODIKA KIRJELDUS

Valim ja ksitlus


Uuring viidi lbi personaalintervjuusid (face-to-face interviews) kasutades. Ksitlusts osales 87 spetsiaalse ettevalmistuse saanud AS
EMORi ksitlejat. Valimi koostamise aluseks veti Eesti Statistikaameti arvestuslikud rahvastiku andmed seisuga 1. jaanuar 1996. Valimi koostamise meetod oli kihistatud kaheastmeline juhuvalim. Vljavte on esinduslik
Eesti 15-74aastaste elanike likes, kelle arv on seisuga 1. jaanuar 1996
1108167.

Ksitlus plaaniti viia lbi 1000 vastaja hulgas. Intervjuusid teostati
996. Uuringu esinduslikkuse tagamiseks kasutati kaalumist.

Uuringu tulemuste esitluses on sagedamini kasutatud soo, vanuse, rahvuse ja asulatbi likeid.

Andmettlus

Andmete ttlemisel kasutati andmeanalsiprogrammi ODIN.

Andmetabelite uurimisel ja tulemustest jrelduste tegemisel tuleb arvestada valimi veaga. Oleme andnud vea piirid 95% tenosusega, arvestades koguvalimi ja sagedamini esinevate alarhmade arvulist suurust.

Teostajad


Uuringu eri etappides osalesid ja olid vastutavad:
Tellijapoolsed kontaktisikud: Mihhail Ottmaa, Linnar Viik
Uuringu kava ja aruande koostamine: Margo Veskimgi
Valimi koostamine: Helje Proosa
Ksitlust koordineerimine: Marge Vainre
Andmesisestus: Marit Talivee
Tabelttlus: Karin Laur
Graafilised td: Garry Ingel
Tlkimine (ankeet vene keelde): Tatjana Krieger
Tlkimine (aruanne inglise keelde): Margo Veskimgi, Karin Laur

II TULEMUSED

2.1. Arvuti kasutamine ldse

Arvutid, mis 15 aastat tagasi olid suured, aastakmneid varem hiigelsuured nii pindalalt kui ka ruumalalt ning valdavalt vheste spetsialistide prusmaa, kes suutsid nendega ttada, on muutunud tnaseks tarvitatavaks suurele hulgale inimestele ning arvutite arendajate eesmrk on viia arvuti vi see mis arvutist alles jb igahe koju ning vrdustada arvuti telefoni, raadio vi teleriga.

2.1.1. leldine kasutamine

Ligi kolmandik (33%) Eesti 15-74aastastest elanikest on kasutanud oma elus personaalarvutit, kompuutrit.
[pic]

Teistest enam on kasutanud noored inimesed vanuses 15-19 aastat. Kui kolm neljandikku neist on kasutanud oma elus arvutit, siis nende vanematest on seda teinud iga viies ja vanavanematest iga kahekmnes.

Mehed on kasutanud naistest arvutit enam (35% vs 31%). Eestlastel on olnud arvutitega rohkem kokkupuuteid kui mitte-eestlastel (36% vs 27%).
Rahvus-sugu-vanus gruppidest on enim arvutit kasutanud oma elus noored (15-
29aastased) eestlased (74%), noored mitte-eestlased (58%), noored eestlannad (57%) ja noored mitte-eestlannad (55%). Kige vhem 50aastased ja vanemad mitte-eestlannad (5%).

Kuna noored on kasutanud arvutit enim pole ka llatus, et erineva tegevusaladega inimestest on arvutit enim kasutanud ppurid (80%). Ise endale tandjatest on arvutit kasutanud 61% ja spetsialistidest 56%.
Reattajatest on arvutit kasutanud 20% ja pensionridest 4%.

Krgharidusega inimestest on arvutit kasutanud le poole (57%). Alla keskharidusega inimestest on seda teinud alla veerandi (22%). Inimestest, kes kuuluvad rikkamasse elanikkonnakihti (le 2000 krooni sissetulek pereliikme kohta), on arvutit kasutanud 58%. Madalaim on see nitaja 1001-
2000 krooni pereliikme kohta teenivate inimeste hulgas (26%).
Linnaelanikest on arvutit kasutanud 36% ja maa-elanikest 25%.


2.1.2. Arvuti kasutusaktiivsus

Kui Eestis on 15-74aastaste hulgas 746 tuhat inimest (67%), kes pole kunagi arvutit kasutanud, siis kasutajad 363 tuhat jagunevad omakorda alljrgnevalt:
. 84 tuhat (8% kigist vastajatest, 23% arvutit ldse kasutanutest) on kll kasutanud arvutit, kuid teinud seda viimati enam kui 6 kuud tagasi
. 53 tuhat (5% kigist vastjatest, 15% arvuti ldse kasutanutest) kasutasid arvutit viimase kuue kuu jooksul, kuid viimati rohkem kui kuu aega tagasi
. 27 tuhat (3% kigist vastajatest, 7% arvutit ldse kasutanutest) kasutasid arvutit viimase kuu aja jooksul, kuid viimati rohkem kui ndala aega tagasi
. 198 tuhat (18% kigist vastajatest, 55% arvutit ldse kasutanutest) kasutasid arvutit viimase ndala jooksul

Arvutit vhemalt kord ndalas kasutanud jagunevad vastavalt kasutatud pevade arvule:
. 39 tuhat (4% kigist vastajatest, 20% arvutit ndala jooksul kasutanutest) kasutas arvutit hel peval ndalas
. 49 tuhat (5% kigist vastajatest, 25% arvutit ndala jooksul kasutanutest) kasutas arvutit kahel-neljal peval ndalas
. 62 tuhat (6% kigist vastajatest, 31% arvutit ndala jooksul kasutanutest) kasutas arvutit viiel peval ndalas
. 47 tuhat (4% kigist vastajatest, 24% arvutit ndala jooksul kasutanutest) kasutas arvutit kuuel-seitsmel peval ndalas
. 278 tuhat inimest vanuses 15-74 aastat vib nimetada Eestis arvuti kasutajateks (kasutanud arvutit vhemalt kord kuue kuu jooksul), kellest sagedasi kasutajaid (heavy user) on 108 tuhat. Nad kasutavad arvutit viiel vi enamal peval ndalas;

Keskmise aktiivsusega kasutajaid (medium user) on 89 tuhat. Nad kasutavad arvutit 1-4 peval ndalas;

Vhese aktiivusega tarbijaid (light user) 82 tuhat, kes kasutasid arvutit vhemalt kord 6 kuu jooksul kui vhem kui kord ndalas.

Arvuti sagedastest kasutajatest (heavy user) on 83% 20-49aastased, 48% krgharidusega, 67% juhid, spetsialistid vi iseendale tandjad, 38% on sissetulek pereliikme kohta le 2000 krooni. Joonisel on mrgitud sihtrhmad, mis on arvuti sagedaste kasutajate hulgas esindatud keskmisest enam, rohelisega ja sihtrhmad, mis on arvuti sagedaste kasutajate hulgas esindatud keskmisest vhem, punasega. Sihtrhmade puhul, kus antud sihtrhma osakaal on samalaadne Eesti keskmisega, on kasutatud sinist graafiku tulba vrvina..

Keskmise aktiivsusega (medium user) arvutikasutajaid iseloomustab nende vanus. 44% neist on 15-19aastased.

Arvuti vikese aktiivsusega kasutajate hulgas on arvuti kasutajatest enam naisi ja mitte-eestlasi. Lhtudes vastustest ksimustele arvuti viimati kasutamise kohta ning kasutussageduse kohta selgub, et Eestis kasutab keskmiselt pevas arvutit 116 tuhat inimest ehk 10.5% 15-
74aastastest inimestest.
2.1.3. Arvuti kasutusaeg

Arvuti sagedane kasutaja istus arvuti ekraani taga viimasel kasutuspeval kokku le kolme tunni (190 minutit). Arvuti keskmise aktiivsusega kasutajad kasutasid arvutit viimati keskmiselt veidi alla 2 ja poole tunni pevas (140 minutit). Neist, kes arvuti taga viimase ndala jooksul polnud istunud, kasutas arvutit viimati keskmiselt 1 tund ja 45 minutit (108 minutit). Keskmine peval arvutit kasutav inimene ttab, kirjutab, mngib vi teeb midagi muud arvutis 177 minutit peva kohta.

Nende, kes kasutasid viimasel peval le 3 tunni arvutit, hulgas on enam 30-49aastaseid, spetsialiste ja kontoriametnikke.


2.1.4. Arvuti kasutuskoht

Kigist arvutit 6 kuu jooksul kasutanutest on
. 54% kasutanud arvutit oma tkohal,
. 24% koolis,
. 20% kodus,
. 22% sprade ja tuttavate kodus,
. 6% teiste pereliikmete t juures,
. 12% sprade, tuttavate t juures,
. 1% mujal.
. 71% arvuti kasutajatest on ainult ks koht, kus nad arvutit on viimase 6 kuu jooksul kasutanud, 20% on taolisi kohti kaks ja 8% kolm vi enam.

Viimase ndala jooksul on kasutanud tkoha arvutit 41% arvuti kasutajatest. Arvutit koolis on kasutanud 16%, kodus 15%, sprade tuttavate kodus 6% arvuti kasutajatest. Kigist, kes viimase ndala jooksul arvutit kodus on kasutanud (43 tuhat inimest) on les kahe kolmandiku (68%) mehed ja 87% eestlasi.

Kigist, kes arvutit viimase 6 kuu jooksul on kasutanud, on ligi pooltel peamiseks arvuti kasutuskohaks oma tkoht (45%), millele jrgnevad kool 17% ja kodu 11%. 8% on arvuti peamiseks kasutuskohaks sprade, tuttavate kodu, 13% ei oska taolist kohta elda ning lejnutel on mingi muu koht. Kui inimesel on mitu kasutuskohta, siis peab ta peamiseks 51% juhtudel oma tkohta, 18% kodu, 9% kooli, 22% muid kasutuskohti.

Tkoht on peamine arvuti kasutuskoht kigile, kes ttavad (va reattajad), 30-39aastastele, krgharidusega inimestele. Koolis kasutavad arvutit peamiselt ppurid ning keskmisest enam viksema sissetulekuga peredest ning maa-asulates arvutikasutajad st kool on kllaltki thtsal positsioonil vaesematest peredest prit laste ja noorukite jaoks esmase arvutialase kirjaoskuse andjana. Sama kehtib ka maal elavate noorte puhul.

[pic]


2.1.5. Arvuti mittekasutajad

Et kaks kolmandikku Eesti elanikest ei ole kunagi arvutit kasutanud, siis on kllaltki thtis, mida nemad arvuti kasutamisest arvavad. 4% inimestest, kes kunagi pole arvutit kasutanud, plaanib kindlasti jrgmise
12 kuu jooksul arvutit kasutama hakata. Neile lisandub veel 9% neid, kes vib-olla hakkavad kasutama. le kahe kolmandiku (68%) ei plaani kindlasti arvutit kasutama hakata. Olemasolevale ligi 300 tuhandele arvuti kasutajatele vib lisanduda jrgmise 12 kuu jooksul umbes 90 tuhat inimest.
41% 15-19aastastest, kes veel arvutit ei kasuta, plaanib seda teha jrgmise
12 kuu jooksul. Sama plaanib 21% 20-39aastastest, 17% 40-49aastastest ning
16% suurlinnades elavatest inimestest, kuid ainult 1% 60-74aastastest.

2.2. Peamise arvuti omadused ja olemasolu kodus


2.2.1. Peamise arvuti kvaliteet

Ksides vastajatel iseloomustust oma peamiselt kasutatavale arvutile vis igustatult tekkida ksimus, kas kasutatud terminid olid arusaadavad.
Kuna kik arvutit iseloomustavad snad olid toodud kirjalikult kaardil, mis esitati vastjale, siis oli vimalikult minimiseeritud ksitleja roll
(hldamine jne.). Kigist, kes nimetasid, kus on nende peamine kasutuskoht arvuti kasutamisel, ei leidnud ainult 5% htegi iseloomustajat, mis sobiks tema peamise arvutiga. lejnute vastustest selgus peamiste arvutite varustatus erinevate iseloomustajatega. Nende puhul, kes kasutasid arvutit peamiselt kodus on toodud koduse arvuti andmed. Loomulikult ei ole tegemist spetsialistidega nii, et saadud protsente tuleb kindlasti vtta reservatsiooniga.

Kigist kes nimetasid, et neil on peamine arvuti ja kes kirjeldasid seda arvutit 83% juhtudest oli arvutiga kaasas hiir, 43% CD-ROM, 39% modem,
10% joystick ja 24% helikaart. le veerandi vastajate arvutid on lokaalvrgus (30%) vi hendatud Internetti (27%).

Kigist inimestest, kes kasutavad oma tkohal arvutit on 47% selle arvuti peamine kasutaja, 53% ei ole. Juhtide hulgas on taoliste inimeste osakaal tpselt pooleks, kontoriametnike hulgas on jaotus 52%/48%, st, et sageli vib oma tkohal arvuti juurde psemine paljudel ttavatel inimestel jda selle taha, et keegi teine on seal juba ees ja teeb midagi.


2.2.2. Arvuti kodus

7% 15-74aastastest elanikest on kodus tavaline personaalarvuti, 2% on isiklik kaasaskantav arvuti (laptop, notebook) ja 3% on kodus ka printer.
Lisaks saab 3% ise vi keegi pereliige kasutada tkoha kaasaskantavat arvutit. Arvuti kasutamise vimalus kodus on 11% inimestest. Nendest, kellel on vimalik arvutit kodus kasutada on alla poole (46%) seda kodus ka kasutanud. 1997 Consumer Technology Index andis tulemuseks, et 40 miljonit
USA 92 miljonist leibkonnast omab kodus arvutit (43%), mis on arvatavasti ks krgemaid nitajaid maailmas.

Nendel, kellel on kodus tavaline personaalarvuti vi isiklik kaasaskantav arvuti, paluti iseloomustada seda arvutit. 77% juhtudest on sellel arvutil hiir, 38% CD-ROM, 32% modem, 19% joystick ja 28% helikaart.
le kmnendiku kodus olevatest arvutitest on hendatud Internetti (13%). Ka antud juhul tuleb olla ettevaatlik nende andmete analsimisel, sest le poolte ei kasuta ise seda arvutit ning osa neist omakorda ei kasuta arvutit ldse.

Jrgmise 12 kuu jooksul plaanib 7% inimestest kas ise vi plaanib keegi nende pereliikmetest osta koju personaalarvutit. Neist, kellel on kodus tavaline personaalarvuti vi isiklik kaasaskantav arvuti, plaanib seda teha 14%. Neist, kelle sissetulek on 2000 krooni vi vhem pereliikme kohta, plaanib personaalarvutit muretseda 6%, siis le 2000 kroonise sissetulekuga pereliikme kohta kavatseb jrgneva 12 kuu jooksul arvutit muretseda 13%.


2.3. Arvuti kasutamisphjused


2.3.1. Tegevused arvuti kasutamisel

69% arvuti kasutajatest on viimase kuue kuu jooksul kasutanud tekstittlusprogramme, 64% on mnginud arvutimnge, 43% on kasutanud tabelarvutust. Veerand arvutikasutajatest on ttanud raamatupidamisprogrammidega vi lugenud Internetis koduleheklgi. 18% arvutikasutajatest on saatnud vi saanud e-maili.

Viimase 7 peva jooksul on tekstittlusprogramme kasutanud 41%, arvutimnge mnginud 31%. Interneti koduleheklgi on viimase ndala jooksul lugenud 12% arvutikasutajatest ehk 34 tuhat inimest.

Kui paluti arvutikasutajatel nimetada kolm peamist tegevust, mida ta arvutiga teeb, siis 56% mainis tekstittlust, 39% arvutimngude mngimist ja 30% tabelarvutust. 12% arvutikasutajatest on heks peamiseks tegevuseks internetis koduleheklgede lugemine.
[pic]

Naiste jaoks on meestest thtsamaks ainult raamatupidamisprogrammide kasutamine. Mitte-eestlastele on eestlastest thtsamaks programmeerimine ja t raamatupidamisprogrammidega.

2.3.2. Interneti kasutamine

69 tuhat inimest ehk 25% arvuti kasutajatest ehk 6% kigist 15-
74aastastest Eesti elanikest. Vrrelduna 1996. aasta sgisega on Interneti kasutajate arv kasvanud 4 kuuga 27%! Vrdluseks vib mainida, et Nua
Internet Surveys andmetel oli novembris 1996 interneti kasutajateks 1,5%
Itaalia elanikest. Hiinas kasvas interneti kasutajate arv 100000ni 1996 aasta lpuks. Detsembris 1996 oli 20% Austraalia linnaelanikest ja 17% Uus-
Meremaa 10aastastest ja vanematest elanikest oli vimalik internetti kasutada. USA ja Kanada 16aastastest ja vanematest inimestest oli mrtsis- aprillis 1996 CommerceNet/Nielsen poolt korraldatud uuringu andmetel 24% vimalik kasutada internetti, 17% oli kasutanud internetti viimase 6 kuu jooksul ja 12% viimase ndala jooksul.

Interneti ndalane katvus on 12% arvuti kasutajatest ehk 49% kigist interneti kasutajatest vaatas internetis koduleheklgi viimase ndala jooksul. Mrkimist vrib ka, et ainult 1% Eesti elanikest on kodus arvuti, millel on interneti hendus.

Erinevalt paljudest teistest riikidest on Eesti interneti kasutajate jaotus soo likes palju htlasem. Kui Eesti interneti kasutajatest on mehi
62%, siis Ungari ja Jaapani puhul oli viimaste uuringute phjal selleks protsendiks 90%. Vrrelduna 1996 kevadega on olukord veidi muutunud, siis oli 72% interneti kasutajatest mehed. Samalaadne tendents avaldub ka teiste riikide puhul. USAs oli juunis 1996 lhtuvalt uuringust GVU WWW Fifth
Survey 32% interneti kasutajatest naised. Samal ajal oli Euroopas naiste osakaal 15%. Novembris 1996 olid Kanada Quebeci provintsi interneti kasutajatest naised RISQ uuringu alusel 18%.

Sarnaselt teiste riikidega on interneti kasutamine enam levinud nooremate inimeste hulgas. 46% Interneti kasutajatest Eestis on vanuses 20-
29 aastat, 89% 15-39 aastat. Interneti kasutajate keskmine vanus on 29 aastat. USAs oli see 35 aastat detsembris 1996, Euroopas on kasutajad mnevrra nooremad 29 aastat.

Interneti kasutajate hulgast koorub vlja kaks suurt gruppi: hed, kes on juba le 1,5 aasta koduleheklgi lugenud (25%) ja teised, kes on telised uustulnukad (36% on internetis surfanud maksimaalselt 3 kuud). 21% interneti kasutajatest mrkis, et nad vaatasid internetis koduleheklgi esimest korda viimase kuu aja jooksul.

Kui interneti viimane kasutuspev ja arvutikasutamissagedus on samalaadses seoses kui arvutikasutamise puhul, siis vib oletada, et 3.5%
Eesti elanikest kasutab keskmisel peval internetti.

Kui interneti kasutajatel paluti nimetada peamised phjused interneti kasutamiseks, siis kaks kolmandikku mrkis huvi mingi teema vastu. le poolte puhul oli phjusteks ka t jaoks vajaliku info otsimine (56%) ja meelelahutus (53%). Thtsuselt neljandana tuli isikliku elu jaoks vajaliku info otsimine (47%). Baruch College-Harris Poll poolt korraldatud ksitluse phjal otsis 82% USA interneti kasutajatest informatsiooni ning 75% oli phjus seotud haridusega. Vrdluseks vib tuua Jaapani interneti kasutajate phjused: 45% otsisid infot toodetest, 35% otsisid tga seotud informatsiooni ja 31% otsis erootilist infot. Meie oma uuringus viimase teema kohta otse ei ksinud, kuid andmed Eesti otsingumootoritest ja kasutus(log)failidest nitavad, et erootikal teemana on oma tarbijaskond ka
Eestis olemas.

Et interneti kasutajate hulk on esindusliku uuringule vastajate hulgas vike, siis piirdusime hetkel ainult mne ldksimusega. Samas on vga thtis antud uuringuprojekti jtkamisel ka interneti kasutajate tpsem uurimine, kusjuures esinduslik valim peaks olema vhemalt 200-300 vastajat.


2.3.3. E-maili kasutamine

E-maile on saanud vi saatnud viimase 6 kuu jooksul 51 tuhat Eesti elanikku ehk 18% kigist arvuti kasutajatest ehk 5% Eesti elanikest. Kui aasta tagasi oli e-maili kasutajaid rohkem kui internetis surfajaid, siis praeguseks on kaalukauss langenud internetis surfajate kasuks. Samas on e- maili teel suhtlemisel vga suur potentsiaal. Forrester Research ennustab, et 2001 kasutab 50% USA elanikest e-maili. Praegu on e-maili kasutajaid
USAs 15% elanikkonnast.

Kigilt, kes on saatnud viimase 6 kuu jooksul e-maili ksiti nende e- maili aadressi tbi kohta. 37% neist on oma isiklik e-maili aadress, 43% kasutab asutuse, firma ldist e-maili, 8% kasutab mne teise inimese isiklikku aadressi, 2% on mingi muu variant ja 10% e-maili kasutajatest ei osanud selle kohta midagi elda.


2.4. Mrksnade teadmine

Et nii arvuti kasutajad kui ka mitte-kasutajad on traditsioonilise meedia tarbijad, kus kasutatakse erinevaid mrksnu arvuti- ja "uue meedia"- alase info edastamiseks. Pris antud teema alguses esitati vastajale kaart, millel oli toodud erinevad snad, mille puhul paluti inimesel elda, milliseid nendest snadest oli ta kuulnud enne tnast intervjuud. Neli sna, mille tundmist me antud aruandes analsime on Internet, World Wide
Web, elektrooniline post (e-mail) ja projekt "Tiigrihpe".

Sna "Internet" teadis ligi kolm neljandikku (74%) kigist vastajatest. Eestlaste hulgas ulatus see 85%, mitte-eestlaste veidi le poole (55%). Sna teavad paremini nooremad ja krgema haridusega inimesed, samas 50-74aastastest mitte-eestlannadest teab seda sna ainult 27%.
Teised snad on veidi raskemad. Sna "elektrooniline post (e-mail)" oli kuulnud ainult 40%, "Tiigrihppe" projektist 35% ja keerulist ingliskeelset sna "World Wide Web" ainult 12%. Snu "elektroonilise post" ja "world wide web" teadsid enam samad rhmad, mis "Interneti" puhul: noored, rikkamad, haritumad ja mehed. "Tiigrihppe" projekt on kllaltki selgelt teatud eestikeelsele elanikkonnale. 50% eestlastest ja ainult 8% mitte-eestlastest oli sellest enne seda intervjuud kuulnud. Erinevad vanuserhmad teavad
"Tiigrihpet" kllaltki sarnaselt. Krgharidusega inimeste hulgas on
"Tiigrihppe" projektist teadjaid 56%.

Vrdluseks on vimalik tuua oktoobris 1996 lbiviidud Advertising
Age/Market Facts uuringu USA elanikkonna hulgas, kus selgus, et sel ajal teadis sna "internet" 94% ja "World Wide Web" 82%. Aasta varem olid vastavad protsendid 82% ja 45%. Uus-Meremaa elanikest oli ainult iga viies kuulnud snast "Internet".


2.5. Hoiakud ja hirmud arvuti kasutamisel

Vaatlemaks vimalikke arengutendentse ajalisel skaalal ning mistmaks hirme, mis vivad inimest kammistada arvutite ja interneti kasutamisel esitati vastajale 12 erinevat videt, mis ksitlesid teatavat arvutitega seotud hirmu, ohtu vi hoiakut ning vastajal paluti hinnata, kas ta on selle vitega tiesti nus, ldiselt nus, ldiselt ei ole nus vi ei ole ldse nus. Alljrgnevalt vaatleme videtele antud vastuseid lhemalt.
Esmalt kammitseb inimest loomulikult personaalne, ksikindiviidist tulenev hirm arvuti kui masina ees. Mistmaks inimeste hoiakuid ja hirme antud ksimuses, kasutasime kahte videt, millest esimene oli snastatud:
"Arvutite kasutuselevtt on piiratud, sest paljudel inimestel on hirm arvutite ees" ja teine "Mul ei ole mingit kartust arvuti kasutamisel".

Teiste hiskonnaliimete vimaliku hirmuga arvutite ees nustus 28% kigist vastanuist, sellega ei olnud nus 54% kigist vastanuist. Teistest enam nustusid selle vitega arvuti heavy user'id (35%) ja need, kes pole arvutit kasutanud, kuid kavatsevad seda lhema 12 kuu jooksul teha (41%).

62% vastanuist nustus vitega, et neil pole personaalselt mingit hirmu arvuti kasutamise ees. 16% vaidles sellele vastu. Arvuti kasutajate hulgas oli see protsent 90%. Huvitav on mrkida, et ka arvutit mitte kasutajatest ja seda mitte plaanijatest 46% leiab, et neil pole mingit hirmu arvuti kasutamisel. Enim tunnistavad oma hirmu need, kes pole seni kasutanud, kuid plaanivad seda teha jrgmise 12 kuu jooksul (23% ei olnud nus vitega). [pic]

Vaadeldes nende videte omavahelisi koosmjusid, siis kige enam oli inimesi, kes leidsid, et nii teistel inimestel kui ka temal endal ei ole hirmu arvutite ees (41%). 15% vastajatest arvas, et teistel inimeste arvutihirm on takistuseks, kuid temal endal mingit hirmu ei ole. 11% ei osanud ei he ega teise variandi puhul oma hoiakut vljendada.

Kultuurilisi hirme otsustasime mta kahe vastandliku vitega, millest esimene klas "Inglise keele laialdane kasutamine peamise arvutitega seotud keelena on ohuks eesti keelele" ja teine "Interneti laiem kasutamine mjub soodsalt meie kultuurile".

Kigist vastanuist 57% leiab, et inglise keele kasutamine peamise arvutialase keelena ei ole ohuks eesti keelele ja 27% on selle vitega nus. Et internet on kasulik meie kultuurile leiab 58% ja sellega ei ole nus 15% vastanuist. igist vastanuist 38% ei olnud nus sellega, et inglise keel on ohuks eesti keelele ja olid nus, et internet on soodsa mjuga eesti kultuurile.
16% oli neid, kes nustusid nii sellega, et inglise keel ohustab eesti keelt kui ka sellega, et internet avaldab soodust mju meie kultuurile. 12% oli neid, kes ei osanud ei he ega teise vite puhul seisukohta vtta.

Hoiakuid, mis olid seotud avatusega, mtsime kahe vite abil "Riigi- ja omavalitsused peaksid enda td puudutava informatsiooni avalikustama ka interneti kaudu" ja "Avalikes kohtades (raamatukogud, kultuurimajad) peaksid olema internetiga hendatud arvutid, mida oleks vimalik tasuta kasutada". Sellega, et valitsusorganid peavad oma t kohta info avaldama ka interneti kaudu nustus 56% vastanuist, selle vastu oli 16%.
Internetipunktide ideel oli toetajaid 81% ja vastaseid ainult 6%.

Kigist vastajatest 51% oli nus mlema vitega. 16% toetasid internetipunktide ideed, kuid ei omanud suhtumist valitsusorganite t avalikustamise kohta interneti kaudu.

Mistmaks suhtumisi, mis on seotud arvutite kttesaadavusega, kasutasime samuti kahte videt "Peagi on loomulik, et enamikes kodudes on olemas arvuti" ja "Arvuti jb tnu oma hinnale ainult rikkamate inimeste prusmaaks". Kui 54% vastajatest oli nus, et peagi on enamikes kodudes arvuti, siis le kolmandiku (35%) ei nustunud sellega. Mni vide hiljem nustus 73% inimestest, et arvuti jb rikkamate inimeste prusmaaks.
Sellele vitele oli vastu ainult 20% vastajatest..

Seetttu pole ka llatus, et 37% inimestest toetab mlemat vastandlikku videt. Mistmaks selle vastuolu thendust, tuleb jrgmises uuringutsklis lisada antud teema juurde selgitavaid ksimusi. 30% vastajaist leiavad, et arvuti on kallis ja seetttu pole seda ka enamikes kodudes ning 16% on vatupidisel seisukohal.

Mistmaks suhtumist arvuti rolli meie elu muutmisel demokraatlikumaks, kuid samas ka avatumaks, oli kasutusel kaks videt "Arvutid ja internet vimaldavad mnel inimgrupil haarata kontrolli maailma le" ja "Arvutid ja nende abil suhtlemine vimaldavad muuta maailma demokraatlikumaks". 44% vastajaist on nus esimese vitega ning 29% on selle vastu, mis nitab, et hirm "Big brother is watching You" on veel tiesti olemas arvuti kasutamisel. Arvuti heavy user'itest on nus selle vitega 34%, medium user'itest 44% ja light user'itest 51%. le poolte (53%) nustub, et arvutid ja nende abil suhtlemine muudab maailma demokraatlikumaks. Enim on neid arvuti medium user'ite hulgas - 71%.

le veerandi vastajaist (26%) nustub kahe nii teineteist vlistava kuid samas ka tiendava vitega. 18% leiab, et vimu haaramine ei ole vimalik ning arvutid muudavad maailma demokraatlikumaks. Mnevrra krgem
(18%) on ka inimeste hulk, kes ei oska ei he ega teise vite suhtes seisukohta vtta.

Mistmaks inimese hinnagut internetile kui paberkandjatest paremale infoallikale, siis paluti vljendada oma suhtumist vitesse, et "Minu arvates on vimalik internetiga samavrset infot ktte saada ka raamatute ja ajakirjanduse vahendusel". 46% oli selle vitega nus ning leidsid, et raamatud ja ajakirjandus on konkurentsivimeline internetiga. 34% ei olnud sellega nus.

62% vastajaist nustus, et "Arvuti peaks olema peamiselt selleks, et teha tasju". Veidi alla kolmandiku (30%) ei nustunud nendega. Arvuti heavy user'ite hulgas oli 46% neid, kes sellega nustus ja 54%, kes sellega mitte nus ei olnud. Eksisteerib tendents, et mida vhem inimene on arvutit kasutanud/kavatseb kasutada, seda enam ta leiab, et arvuti on selleks, et teha tasju. Nende hulgas, kes pole arvutit kasutanud ning ei kavatsegi seda teha nustub vitega 67% ja selle vastu on 20%.

 


 


2 3 5 Internet 6 7 Internet 8 - 8 11 File...


, : Dos, Windows 3.+, Windows 95. ...


6 : : . 021 . . : ...


. () : . .. ...


, ...


: . . 充..3 1. ""42. ...

IP
IP TCP/IP - Internet Protocol (IP). IP : ...


̲Ͳ ² ֲ Ͳ . . ˲ ᒺ ...

Word
: 1. 充..2 2. ......3 3. Word....4 4. ....6 5. ...


.. . ...

INFORMIX
INFORMIX. INFORMIX . : 1. ...